Rafiko |
Sander Karu finants- ja strateegiakoolitused: 13-16 sept 2010 Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht |
 |
| Avaleht Tellimine Kirjastamine Kontakt: Staadioni 38 Tartu tel: 5043202; 7333911; 5533911 e-mail: rafiko@rafiko.ee |
Sander Karu. Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis 2008, lk. 328
CD sisu: Enamlevinud raamatupidamisalaste terminite sõnastik, RT koduleht seisuga 060508 RAAMATU SISUKORD
1 KULUD JA KULUDE JUHTIMISE OLEMUS 1.1 Kulude olemus ja põhimõisted 1.2 Ajalugu - kulude kirjendamisest strateegilise kulude juhtimiseni 1.3 Mida mõistame kulude juhtimise all? 1.3.1 Kulude juhtimise filosoofia ja reeglid 1.3.2 Kulude juhtimine kui tulemuslikkuse juhtimise oluline komponent 1.3.3 Miks ja kellele on info kuludest vajalik? 1.4 Kulude juhtimise süsteem 1.5 Kulude juhtimise eripära erinevates organisatsioonides 1.6 Kulude juhtimise käitumuslikud aspektid 1.7 Kulude juhtimise keskkonnakaitselised aspektid
2 KULUDE ARVESTUSE TERMINOLOOGIA JA BAASKONTSEPTSIOONID 2.1 Kulude arvestus 2.1.1 Kulude arvestuse olemus 2.1.2 Ühiku kulu ja kogukulu 2.1.3 Kulude mõõtmine ja hindamine 2.1.4 Kulukogumite moodustamine 2.2 Kuluarvestussüsteem 2.2.1 Kuluarvestussüsteemi olemus ja eesmärgid 2.2.2 Kuluarvestussüsteemide arengutasemed 2.2.3 Ühtne kuluarvestussüsteem 2.2.4 Kuluarvestussüsteemide liigitus 2.3 Kuluarvestuse protsess 2.4 Kuluobjekt ja kuluobjektide arvestus 2.4.1 Kuluobjekt 2.4.2 Kuluobjektide valik 2.4.3 Toote kuluarvestuse protsess 2.5 Kulukäitur ja kulukäiturite valik 2.6 Kulude kujunemine organisatsioonis 2.7 Kulukoht ja kulukohtade arvestus 2.8 Kulude liigitamine 2.8.1 Otsekulud ja kaudkulud 2.8.2 Muutuvkulud ja püsikulud 2.8.3 Põhitegevuse ja mittepõhitegevuse kulud 2.8.4 Toote kulutused ja perioodi kulud 2.8.5 Valmistatud ja müüdud toodangu kulu 2.8.6 Detailsem kogukulude kujunemine organisatsioonis 2.8.7 Kogukulude kujunemine tootmisorganisatsioonis 2.9 Kulude paigutamine ja jaotamine kuluobjektidele 2.9.1 Kulude jaotamise olemus 2.9.2 Üldkulude jaotamise protsess ja meetodid 2.10 Kulude kodeerimine 2.10.1 Kulude kodeerimise olemus ja olulisemad põhimõtted 2.10.2 Kulude kajastamine raamatupidamises koos koodidega
3 KULUDE ARVESTUS RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEKS 3.1 Nõuded kulude arvestusele Raamatupidamise seaduses 3.2 Kasumiaruande skeemid 3.3 Varude arvestus 3.3.1 Nõuded varude arvestusele 3.3.2 Varude soetusmaksumuse arvestus 3.4 Amortisatsioonikulu arvestus 3.4.1 Põhivara 3.4.2 Põhivara edasine kajastamine bilansis 3.5 Amortisatsioonikulu arvestuse meetodid 3.5.1 Sirgjooneline meetod 3.5.2 Alaneva jäägi meetod 3.5.3 Kahekordselt väheneva jäägi meetod 3.5.4 Aastate summa meetod 3.5.5 Tegevusmahu meetod
4 TEGELIKEL, NORM- JA STANDARDKULUDEL PÕHINEVAD KULUARVESTUSSÜSTEEMID 4.1 Tegelikel kuludel põhinev kuluarvestussüsteem 4.2 Normkuludel põhinev kuluarvestussüsteem 4.3 Standardkuludel põhinev kuluarvestussüsteem
5 TÖÖKULUARVESTUS, PROTSESSIKULUARVESTUS JA OPERATSIOONIKULUARVESTUS 5.1 Töökulu-, protsessikulu- ja operatsioonikuluarvestuse olemus, sarnasused ja erinevused 5.2 Töökuluarvestus 5.2.1 Töökuluandmik 5.2.2 Otsekulude arvestus töökuluarvestuses 5.2.3 Üldkulude arvestus töökuluarvestuses 5.3 Protsessikuluarvestus 5.3.1 Protsessikuluarvestuse olemus 5.3.2 Väärtusahel ja väärtusahela analüüs 5.3.3 Protsess ja protsesside liigitamine 5.3.4 Kuluvood protsessikuluarvestuses 5.3.5 Protsessi tootmiskulude aruanne 5.3.6 Protsessikuluarvestus kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodil 5.3.7 Protsessikuluarvestus FIFO meetodil 5.3.8 Ühistoote kuluarvestus 5.3.9 Kõrvaltoote kuluarvestus
6 TRADITSIOONILINE KULUARVESTUS JA TEGEVUSPÕHINE KULUARVESTUS 6.1 Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse olemus 6.2 Tegevuspõhine kuluarvestus 6.3 Ajakäituriga tegevuspõhine kuluarvestus 6.4 Kas eelistada traditsioonilist või tegevuspõhist kuluarvestust? 6.5 Toote kulude erinevus traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse kasutamisel 6.5.1 Kulud aabitsatele A, B ja C traditsioonilisel meetodil 6.5.2 Kulud aabitsatele A, B ja C tegevuspõhisel meetodil 6.5.3 Erinevate meetoditega arvestatud toote kulude erinevus
7 TÄISKULUARVESTUS JA OSAKULUARVESTUS. JÄÄKTULUARVESTUS 7.1 Täiskuluarvestuse ja osakuluarvestuse olemus ja erinevused 7.1.1 Täiskuluarvestuse ja osakuluarvestuse võrdlus 7.1.2 Kas eelistada täiskuluarvestust või osakuluarvestust? 7.2 Täiskuluarvestus ja omahinna kujunemine 7.2.1 Täiskuluarvestuse protsess 7.2.2 Kulukohtade üldkulude jaotamine 7.2.3 Üldkulude alajaotamine ja ülejaotamine 7.3 Jääktuluarvestus 7.3.1 Kulude liigitamine jääktuluarvestuses 7.3.2 Jääktulupõhine kasumiaruanne 7.3.3 Kulude käitumine 7.3.4 Segakulude hindamise meetodid 7.4 Läbilaskekulu arvestus
Mõisted Kasutatud kirjandus Märksõnade register
Tabelid, näited ja joonised
Joonis 1.2 Kulude arvestus kui finants- ja juhtimisarvestuse ühisosa Tabel 1.1 Finants- ja juhtimisarvestuse erinevused Joonis 1.3 Tulemuslikkuse mõõtmise areng Joonis 1.4 Kulude täpsus ja vastavus tegelikkusele Joonis 1.5 Tulemusjuhtimine Joonis 1.6 Tulemuslikkuse, kasumlikkuse ja kulude juhtimise seosed Joonis 1.7 Tasakaalus tulemuskaart Joonis 1.8 Anthony controllingu tasandid Näide 2.1 Kogukulu arvestus Näide 2.2 Ühiku kulu arvestus Joonis 2.1 Kuluarvestuse protsess Näide 2.3 Olulisemad kuluobjektid Rafiko Kirjastuses Joonis 2.2 Toote kuluarvestuse protsess Joonis 2.3 Mittelineaarsed kulud ja olulisusvahemik Joonis 2.4 Kogukulude kujunemine Näide: 2.4 Kogukulude kujunemine ja arvestus Joonis 2.5 Otse- ja kaudkulud Joonis 2.6. Põhitegevuse ja mittepõhitegevuse kulud Näide 2.5 Toote kulutused ja perioodi kulud Joonis 2.7 Toote kulutused Näide 2.6 Toote kulutused, töötlemiskulu, tootmiskulu Joonis 2.8 Toote kulutused ja perioodi kulud Joonis 2.9 Kuluvood tootmisprotsessis Joonis 2.10 Materjalivarude kujunemine põhitegevuse protsessis Näide 2.7 Materjalivarude kujunemine Näide 2.8 Valmistatud toodangu kulu arvestamine Näide 2.9 Müüdud toodangu kulu arvestamine Näide 2.10 Varude muutuse mõju perioodi kasumile Joonis 2.11 Kogukulude kujunemine organisatsioonis Joonis 2.12 Kogukulude kujunemine tootmisorganisatsioonis Tabel 2.1 Näide: kogukulude kujunemine tootmisprotsessis Joonis 2.13 Üldkulude jaotamise areng Joonis 2.14 Üldkulude jaotamise meetodid Näide 2.11 Üldkulude jaotamine „katlameetodil” Näide 2.12 Üldkulude jaotamine otsemeetodil kulukäituri abil Näide 2.13 Tegevuste kulude jaotamine tegevuse kulukäituri abil Tabel 3.1 Kasumiaruande skeem 1 kirjete selgitus Tabel 3.2 Kasumiaruande skeem 2 kirjete selgitus Näide 3.1 Kasumiaruande koostamine skeemi 1 ja skeemi 2 järgi Näide 3.2 Varude kasutamine müügiks ja oma tarbeks põhivara valmistamisel Näide 3.3 Kulutuste kajastamine varude soetusmaksumuses (“omahinnas”): Näide 3.4 Kulutuste kajastamine perioodikuludena Näide 3.5 Põhitoode ja kõrvaltoode Näide 3.6 Varude soetusmaksumuse arvestus Tabel 3.3 Varude liikumine Tabel 3.4 Sageli kasutatavad põhivara eluead (kasutusajad) liikide lõikes: Näide 3.7 Põhivara soetusmaksumuse jagamine komponentideks Näide 3.8 Põhivara amortisatsiooniarvestus lähtuvalt masina tegelikust tööajast Näide 3.9 Amortisatsiooniperioodi muutmine Näide 3.10 Kulutuste kapitaliseerimine immateriaalse põhivarana Näide 3.11 Põhivara ja amortisatsioonikulu arvestamise kord Näide 3.12 Amortisatsiooni arvestamine sirgjoonelisel meetodil Näide 3.13 Amortisatsiooni arvestamine alaneva jäägi meetodil Näide 3.14 Amortisatsiooni arvestamine kahekordselt väheneva jäägi meetodil Näide 3.15 Amortisatsiooni arvestamine aastate summa meetodil Näide 3.16 Amortisatsiooni arvestamine tegevusmahu meetodil Joonis 4.1 Kuluarvestussüsteemide liigitus lähtuvalt kulude mõõtmise meetodist Tabel 4.1 Tegeliku, norm- ja standardkuluarvestuse võrdlus Joonis 5.1 Kuluarvestussüsteemide liigitus lähtuvalt kulude kogumise meetodist Tabel 5.1 Töö- ja protsessikulu arvestuse sarnasused ja erinevused Joonis 5.2 Töökuluarvestuse liigitus Joonis 5.3 Töökulude andmik Näide 5.1 Eelarvestatud üldkulumäära ja töö üldkulu leidmine Näide 5.2 Tegelike üldkulude kohandamine eelarvestatud üldkuludega Joonis 5.4 Protsessikuluarvestuse liigitus Joonis 5.5 Väärtusahel Joonis 5.6 Järjestikune protsess Joonis 5.7 Paralleelne protsess Joonis 5.8 Kuluvood protsessikuluarvestuses Näide 5.3 Ekvivalentühikute arv Näide 5.4 Protsessikulude arvestus kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodil Näide 5.5 Protsessikuluarvestus FIFO meetodil Joonis 5.8 Ühistoote kuluarvestus Näide 5.6 Ühistoote kuluarvestus Näide 5.7 Kõrvaltoote kuluarvestus Joonis 6.1 Traditsiooniline ja tegevuspõhine kuluarvestus Tabel 6.1 Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse erinevused Joonis 6.2 Traditsiooniline kuluarvestus Joonis 6.3 Tegevuspõhine kuluarvestus Joonis 6.4 Tegevuse ja ressursi kulukäiturid tegevuspõhises kuluarvestuses Joonis 6.5 Traditsiooniline ja tegevuspõhine toote kulu mudel. Joonis 6.6 Tegevuspõhine eelarvestamine ja kuluarvestus Tabel 6.2 Toote kulude erinevus traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse korral, alginfo Tabel 6.3 Aabitsate A, B ja C kulud traditsioonilise kuluarvestuse meetodil Tabel 6.4 Aabitsate A, B ja C kulud tegevuspõhise kuluarvestuse meetodil Tabel 6.5 Erinevate meetoditega arvestatud toote kulude võrdlus Joonis 7.1 Täiskuluarvestuse ja osakuluarvestuse võrdlus Näide 7.1 Täiskuluarvestuse ja osakuluarvestuse võrdlus Tabel 7.1 Ärikasum lähtuvalt täiskuluarvestusest Tabel 7.2 Ärikasum lähtuvalt osakuluarvestusest Tabel 7.3 Ärikasum uue müügimahu korral Joonis 7.2 Toote ja perioodi kulud täiskulu- ja jääktuluarvestuses Näide 7.2 Toote kulud täiskulu- ja jääktuluarvestuses Joonis 7.3 Täiskuluarvestuse protsess Näide 7.3 Toote omahinna leidmine täiskuluarvestuse meetodil Näide 7.4 Toote tootmise omahinna leidmine pidevprotsessis täiskuluarvestuse meetodil Joonis 7.4 Kolm sammu kulukohtade üldkulude jaotamisel Näide 7.5 Kulukohtade üldkulude jaotamise meetodid Tabel 7.4 Näide 7.5 Kulukohtade kulud Tabel 7.5 Näide 7.5 Kaudsed töötunnid ja kaudsed masintunnid Tabel 7.6 Näide 7.5 Tugiteenuste ja põhitegevuse kulukohtade kulud Tabel 7.7 Näide 7.5 Põhitegevuse kulukohtade kulud otsemeetodil Tabel 7.8 Näide 7.5 Üldkulud aabitsale A ja B otsemeetodil Tabel 7.9 Näide 7.5 Põhitegevuse kulukohtade kulud astmelisel meetodil Tabel 7.10 Näide 7.5 Üldkulud aabitsale A ja B astmelisel meetodil Tabel 7.11 Näide 7.5 Põhitegevuse kulukohtade kulud vastastikuse mõju meetodil Tabel 7.12 Näide 7.5 Üldkulud aabitsale A ja B vastastiku mõju meetodil Näide 7.6 Kulude alajaotamine ja ülejaotamine Joonis 7.5 Üldkulude alajaotamine ja ülejaotamine Joonis 7.6 Jääktulu kujunemine Joonis 7.7 Jääktulupõhine kasumiaruanne Joonis 7.8 Segmendi jääktulupõhine kasumi kujunemine Joonis 7.9 Jääktulupõhine kasumiaruanne Näide 7.7 Jääktulupõhise kasumiaruande koostamine Tabel 7.13 Näide 7.7 Jääktulupõhise kasumiaruande koostamine, alginfo Tabel 7.14 Näide 7.7 Jääktulupõhine kasumiaruanne kogu tegevusmahust lähtuvalt Tabel 7.15 Näide 7.7 Ühe aabitsa jääktulu Tabel 7.16 Näide 7.7 Jääktulupõhine kasumi aruanne kasutades ühiku jääktulu Tabel 7.17 Näide 7.7 Uus jääktulupõhine kasumiaruanne Joonis 7.10 Muutuvkulude käitumine Joonis 7.11 Püsikulude käitumine Tabel 7.18 Kulude käitumine tegevusmahu muutumisel Näide 7.8 Muutuv- ja püsikulude käitumine Tabel 7.19 Näide 7.8 Muutuv- ja püsikulude käitumine Joonis 7.12 Astakkulude kujunemine teeninduses Joonis 7.13 Segakulud Näide 7.9 Kuluvõrrandi kasutamine kogukulude leidmisel Näide 7.10 Kuluvõrrandi leidmine maksimumi-miinimumi ja graafilisel meetodil Joonis 7.14 Näide 7.10 Kuluvõrrandi leidmine maksimumi-miinimumi ja graafilisel meetodil Tabel 7.20 Kasumiaruanne läbilaske kuluarvestuse meetodil |
| Rafiko Kirjastus OÜ - majandusalaste raamatute müük ja kirjastamine tel: 5043202; 7333911; 5533911 e-mail: rafiko@rafiko.ee |
