Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele.

2007; 340 lk.

 

Raamatuga koos on ka CD eelarvejuhendite näidetega kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele ja äriühingutele.

 

Austatud lugeja

 

Järjest rohkem kasutatakse organisatsioonide juhtimises eelarveid. Eelarvete koostamine muutub kitsalt finantsvaldkonna töötajate tööst meekonnatööks, mis lõpptulemusena aitab kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Eelnevast lähtuvalt on muutunud veelgi olulisemaks eelarveprotsessis osalejatele ühiste põhimõtete väljatöötamine ja teadvustamine ning vajadus eelarvejuhendi (eelarvestamise eeskirja) järele.

 

Käesoleva raamatu eesmärk on, lähtuvalt maailma praktikast ja Eesti kogemustest antud valdkonnas:

Ø      värskendada lihtsalt ja loogiliselt teadmisi eelarvestamisest ja eelarvestamise meetoditest,

Ø      juhtida tähelepanu olulisematele tegevustele, mis on vajalikud eelarvesüsteemi loomiseks ja nüüdisajastamiseks organisatsioonis,

Ø      selgitada nõudeid eelarvestamiseks ja eelarvejuhendi koostamiseks ning

Ø      tuua praktilisi soovitusi ja näiteid eelarvejuhendi koostamiseks nii kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka äriühingutes.

 

Eelarvejuhendi koostamisel on väga oluline mõista eelarvestamise protsessi ning organisatsiooni tegevusvaldkonnas rakendatavaid nüüdisaegseid juhtimise ja eelarvestamise põhimõtteid.

 

Eelarvejuhendi koostamise üheks olulisemaks eesmärgiks ongi selgelt ja arusaadavalt kirja panna organisatsiooni poolt heaks kiidetud eelarve poliitikate ja protseduuride kokkuvõte, mis koondab kokku kõik eelarvestamisprotsessi aspektid ja sisaldab kõiki eelarve koostamiseks vajalikke olulisemaid nõudeid seostatuna organisatsiooni eesmärkidega, strateegiatega, väljunditega ning vastutusega.

 

Esimeses peatükis, mille autor on Sander Karu, käsitletakse eelarvestamise teoreetilisi aluseid ja eelarvestamise olemust, eesmärke, tähtsust ja meetodeid. Samuti mõtestatakse lahti eelarvestamise protsess tuues välja olulisemad tegevused eelarvestamise protsessis ning eelarvekorraldusega seotud olulisemad teemad sh eelarvejuhendi koostamine. Pikemalt on eelarvestamise temaatikat käsitletud Sander Karu ja Villu Zirnaski 2004.a. ilmunud raamatus „Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis“.

 

Teises peatükis käsitletakse eelarvestamist ja eelarvejuhendi koostamist kohalikes omavalitsustes (KOV). Käesoleva peatüki algmaterjal on koostatud Rahandusministeeriumi eestvõtmisel 2001/2002 aastal. KOV eelarvestamise käsiraamatu koostasid Peeter Albi, Annika Jaansoo ja Tähve Milt. Rahandusministeeriumi poolt aitas materjali kokkupanekul Sulev Liivik. Käesolev tekst on selle materjali korrigeeritud variant, kus on kaasajastatud

teksti neid osi, kus situatsioonid on kas muutunud põhimõtetest KOV eelarve kujundamisel või klassifikaatori muudatustest tulenevalt. Teksti parandused on koostatud Tähve Milti poolt.

Peatükis antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse eelarvekorraldusest, eelarvesüsteemist ja ülesehitusest. Lisaks sellele keskendutakse  eelarvete koostamisele, jälgimisele, teenindamisele ja eelarve täitmise aruandlusele.

 

Kolmandas peatükis, mille autor on  Marelle Erlenheim, käsitletakse eelarvekorraldust ja eelarvejuhendi (eelarvestamise eeskirja) koostamist riigiasutustes. Peatükis keskendutakse

eelarve eeskirjade eripärale riigiasutustes ja eelarvestamisel kasutatavatele meetoditele. Samuti tutvustatakse meetmete kulueelarvete kujunemist ja tuuakse välja momendid, mida peaks eelarvestamise eeskirjade koostamisel vältima. Lisatud on asutuse eelarvestamise eeskirja näide koos lisadega.

 

Neljandas peatükis, mille autorid on Ahti Kallaste, Peep Pallasma ja Riho Peek käsitletakse eelarvestamist ja eelarvejuhendi koostamist äriühingutele ettevõtte näitel. Peatükis käsitletakse eelarvestamist ja eelarvejuhendi koostamist AS Eesti Post näitel keskendudes eelarvejuhendi osadele ning olulisematele eelarvetele ja tegevustele eelarvestamise protsessis. Samuti käsitletakse eelarvete kaitsmise ja kinnitamise temaatikat.

 

Raamat on koostatud suunitlusega finantsistidele, raamatupidajatele, juhtidele, eelarvestajatele, eelarveprotsessis osalejatele, omanikele, investoritele, üliõpilastele, praktikutele ja teistele huvilistele, kellel on tarvis juurutada eelarvesüsteemi või kes osalevad organisatsiooni eelarvestamise protsessis.

 

Mõisteid „eelarvejuhend“ ja „eelarvestamise eeskiri“ käsitletakse sünonüümidena, kuna erinevates organisatsioonides on kasutusel erinevad mõisted samas tähenduses. Kuna mitmed käsitletud valdkonnaga seotud mõisted ei ole üheselt mõistetavalt formuleeritud, on lisatud arusaadavuse parendamiseks täiendavaid eesti- ja võõrkeelseid termineid. Organisatsiooni all mõistetakse raamatus üldjuhul nii kasumile suunatud (ettevõtted, äriühingud, kontsernid, firmad) kui ka kasumile mittesuunatud organisatsioone.

 

 

Sisukord

 

1 EELARVESTAMISE TEOREETILISED ALUSED (Sander Karu)

1.1 Eelarvestamise olemus, eesmärgid ja tähtsus. 12

1.2 Eelarvete koostamise meetodid. 15

1.2.1 Eelarvete koostamise meetodid –  lähtumine baasist või nullbaasist?. 15

1.2.2 Eelarvestamine: alt üles või ülevalt alla?. 17

1.2.3 Perioodiline eelarvestamine ja pideveelarvestamine. 18

1.2.4 Tegevuspõhine eelarvestamine. 20

1.2.5 Staatilised ja paindlikud eelarved planeerimiseks ja controllinguks. 24

1.2.6 Sihtkuluarvestus. 25

1.2.7 Kaizen eelarvestamine. 28

1.2.8 Kohanduv eelarvestamine ja uued juhtimismudelid. 29

1.3 Eelarvestamise protsess ja olulisemad tegevused eelarvestamise protsessis. 31

1.3.1 Eelarvestamise protsess. 32

1.3.2 Visiooni ja missiooni formuleerimine. 33

1.3.3 Strateegiate väljatöötamine ja arendamine. 34

1.3.4 Protsesside kujundamine ja väärtusahela analüüs. 39

1.3.5 Tulemuslikkuse mõõtmine ja mõõtmissüsteemide kujundamine. 41

1.3.6 Eelarvesegmentide kujundamine ja vastutuskeskuste moodustamine. 48

1.3.7 Investeeringute eelarvestamine. 50

1.3.8 Koondeelarve koostamine. 51

1.4 Eelarvekorraldus. 57

1.4.1 Eelarve komitee moodustamine. 58

1.4.2 Eelarvestamisega seotud tööülesannete määratlemine. 59

1.4.3 Eelarveperioodi valik. 60

1.4.4 Eelarvejuhendi väljatöötamine ja arendamine. 60

1.4.5 Eelarvestamise ajakava koostamine. 61

1.4.6 Tegevjuhtkonna pöördumine. 62

1.4.7 Eelarveprojektide koostamine. 64

1.4.8 Eelarve koosolekute läbiviimine. 64

1.4.9 Eelarvete vastuvõtmine. 65

1.4.10 Eelarvete muutmine. 65

1.5 Miks eelarvetest ei ole kasu?

2 EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE (Tähve Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik)

2.1 Ülevaade kohaliku omavalitsuse eelarvekorraldusest 67

2.1.1 Ülevaade arengutest kohaliku omavalitsuse eelarvekorralduses. 67

2.1.2 Kohaliku omavalitsuse õiguslik määratlus. 68

2.1.3 Kohaliku omavalitsuse eelarvestust reguleeriv seadusandlus. 69

2.1.4. Eelarvekorralduse aluseks olevad volikogu ja valitsuse õigusaktid. 69

2.2 Eelarvete süsteem ja ülesehitus. 71

2.2.1 Eelarvesüsteemi ülesehituse aluseks olevad põhimõtted. 71

2.2.2 Vormikohased ja süstematiseerimise alused ning soovituslik lähenemine. 73

2.2.3 Eelarveklassifikaator 73

2.2.4 Kohalik eelarve ühe osana riigi eelarvetasanditest 77

2.2.5 Kohaliku omavalitsuse eelarvete süsteem.. 77

2.3 Eelarvestamise alused. 81

2.3.1 Eelarve seosed arengukavaga. 81

2.3.2 Eelarve koostamise meetodid. 84

2.3.3 Eelarve koostamise osapooled ja ajakava. 87

2.3.4 Eelarve koostamise kord. 92

2.4 Eelarvestamine. 93

2.4.1 Järgmise aasta tulude eelarve koostamine. 93

2.4.2 Töö alaeelarvete ja eelarvetaotlustega. 101

2.4.3 Koostöö eelarvetaotlejate ja avalikkusega. 106

2.4.4 Eelarve volikogus vastuvõtmine. 108

2.4.5 Kinnitatud eelarve juhtimine. 110

2.4.6 Lisaeelarve ja eelarve muudatused. 114

2.5 Eelarve jälgimine ja teenindamine. 117

2.5.1 Ülevaade eelarve täitmise analüüsimeetoditest 117

2.5.2 Reservfond. 119

2.5.3 Kassatagavara. 120

2.6 Eelarve täitmise aruandlus. 121

2.6.1 Rahandusministeeriumile esitatava aruandluse põhimõtted. 121

2.6.2 KOV-sisene aruandlus. 122

Lisa 1. 123

§ 4. Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondi jaotamise põhimõtted. 123

3 EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE RIIGIASUTUSTES (Marelle Erlenheim)

3.1 Eelarvekorraldus riigiasutustes. 127

3.2 Eelarvestamise eeskiri, kui sisekontrolli süsteemi osa. 128

3.3 Eelarve eeskirjade eripära riigiasutustes. 130

3.3.1 Eelarve eeskirja eesmärk. 131

3.3.2 Strateegilist  planeerimist ja eelarvestamist reguleerivad õigusaktid. 131

3.3.3 Riigi eelarveinfosüsteem.. 138

3.3.4 Info liikumine. 139

3.4 Kasutatavad meetodid. 140

3.4.1 Ülevalt alla või alt ülesse. 141

3.4.2 Nullbaasiline eelarvestamine. 142

3.4.3 Kulupõhine eelarvestamine. 143

3.4.4 Tulemuseelarvestamine. 144

3.5 Meetmete kulueelarvete kujunemine.

3.6 Mida peaks eeskirjade koostamisel vältima

3.7 Asutuse eelarvestamise eeskirja näide

4 EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE ÄRIÜHINGUTES

Eessõna (Ahti Kallaste) 173

4.1 Eelarvejuhendi osad (Ahti Kallaste) 174

4.2 Eelarvestamine (AS Eesti Post näitel) (Riho Peek, Peep Pallasma) 175

4.2.1 Ettevõtte eesmärgid. 175

4.2.2 Seisundianalüüs. 177

4.2.3 Vastutajad ja ajakava. 184

4.2.4 Tulude – kulude eelarvestamine. 187

4.2.5 Investeeringute eelarve. 199

4.2.6 Rahakäibe eelarve. 201

4.3 Kaitsmine ja kinnitamine

Kasutatud kirjandus. 209